Power Hit Radio supertulemus

Brändingu 7 punkti

1. Defineeri oma kaubamärki iseloomustavad märksõnad (sellistena nagu nad hetkel on, mitte nagu sa tahaksid, et nad oleksid) ja kasuta neid igas suhtluskanalis kliendiga.

2. 4P (product, price, place, promotion) asemel keskendu 4E-le (emotions, experience, engagement, exclusivity).

3. Liiguta inimesi, kasuta nende mõjutamiseks emotsioone, mitte fakte.

4. Kasuta klientidega suhtlemisel heli, vastasel juhul on Sul keeruline neid mõjutada.

5. Vali, keda võid kaotada, kõik inimesed ei ole Su potentsiaalsed kliendid. Keskendu ainult olulisimale sihtgrupile.

6. Viska oma reklaamidest välja klišeed (soodsaim hind, kvaliteetseim toode, parim teenindus jne), keegi ei usu neid.

7. Loo oma toode või teenus koos tarbijatega ja levita selle kohta infot nendega koos, mitte nendele.

Muusika kasutamine brändingus - hetkeseis

- 97% turundusjuhtidest arvab, et muusika muudab nende kaubamärgi tugevamaks

- 76% neist kasutab muusikat oma kommunikatsioonis

- 60% turundusjuhtidest ei ole identifitseerinud oma brändi helilist olemust

- Kõigest 20% brändidest on heliline logo

Eelnev uuring on tehtud USAs, usun, et Eestis on pilt veelgi nukram. Kui palju on ettevõtteid, kes kasutavad ühtset helilist tausta kõikjal elektroonilises meedias (raadio, tele, üha rohkem ka internet)? Ka heliline logo on kahetsusväärselt vähestel,  kui top 20 reklaamijat välja jätta, siis pakun, et protsent jääb alla kümne.

Ühe näite, kuidas heliline logo meelde jääb ja oma elu edasi elab leiab Kreisiraadio klipist (Põltsamaa - ehtne ja hea!) 

Muusika

Muusika tähtsus turunduses on järk-järgult pidevalt kasvanud, samuti tuntud artistide kasutamine reklaamkampaaniates. Rahvusvaheliste trendide märkijana on kõnekas, et näiteks Coca-Colal on ametipositsioon Music Marketing Manager.

Tuntud muusika kasutamist oma reklaamides alustas aastakümneid tagasi Nike, kes selle pärast ka pikalt The Beatlesiga kohtuvaidlusi pidas (kuna autoritasusid tol ajal ei makstud). Kui Beatles nägi, et nende plaatide läbimüük on tänu Nike reklaamidele tõsnud, loobusid nad hagist.

Alati ei pea kasutama tuntud muusikuid, Rootsis on mitmeid näiteid, kus tuntud kaubamärgid on kasutanud kohalikke lauljaid, kelle tuntus on seeläbi tohutult suurenenud. Sama tegelikult ka Eestis, näiteks Elisa, EMT, A le Coq on edukalt Eesti muusikute abi kasutanud ja neid seeläbi kindlasti ka tuntumaks teinud.

Sellest, mis kasu kaubamärk muusika ja helilise logo kasutamisest saab, kirjutan täpsemalt juba järgnevail päevil.

Bränditeemant

Igat brändi võib vaadelda teemantina, mille tippudeks on brändi enim iseloomustavad väärtused või karakteristikud. Enamjaolt on väärtusi 3-5, ainult üksikutel näidetel (Pariis, Los Angeles, Tomas Bacoccoli naine) on neid rohkem.

Tavaliselt sobivad väärtused üksteisega ja moodustavad ühtse terviku (näiteks Volvo puhul peresõbralikkus, turvalisus, pretensioonitu disain), samas kõige edukamatel brändidel võivad olla ka kergelt vastanduvad väärtused, kuna see muudab brändi huvitavamaks.

Tomas kasutas James Bondi ja Jason Bourne'i näidet, kus Bondi puhul vastanduvaid väärtusi ei ole (nutikas, macho, licenced to kill, surematu), samas Bourne on oluliselt mitmetahulisem ja tema karakteristikud on osaliselt vastanduvad (nutikus vs teadmatus, treenitud palgamõrvar vs inimlikkus, haavatavus). Sellest lähtuvalt ei kõneta James Bond enam nooremat generatsiooni, samas Jason Bourne on tohutult populaarne.

Kas oled mõelnud, mis on Sinu brändi teemanti tipud?